Kia ora e hoa mā, nau mai haere mai. Hei whakanui i te kaupapa o Mahuru Māori o te tau 2021, e tīmata ana au ki te pōhi ia te rā ki tēnei ipurangi rangitaki ki te reo Māori. Āe, he ākonga o te reo Māori ahau.
Mai inanahi, i te whakaaroaro au he aha te kaupapa matua o tōku rangitaki nei. Kātahi anō ka whakatautia e au ki te pōhi i ngā tuhinga e pā ana ki te kupu whakaniko nō Aotearoa. Hei ōna raro, ka matapakina hoki e au te kupu whakaniko nō Initonīhia, ko ‘peribahasa’ e kiia nei, mehemea e hāngai ana te ‘peribahasa’ nei ki tēnā o Aotearoa. He rautaki tēnei kia mahara ai au ki te kupu whakaniko nō Aotearoa e akona ana i te akomanga, ā, kia maumaharatia ai hoki te ‘peribahasa’ i akona e au i a au e tamaiti ana.
Nā, i tēnei tuhinga, ka tuhia e au ōku whakaaro i tēnei whakataukī: “Waiho i te toipoto, Kaua i te toiroa” me tēnei kōrero “He ora whakapiri, he mate whakatākiri”. He kotahi tikanga o ēnei whakataukī: ki te tapatahi, ki te kotahi ngā tāngata, ka ora te iwi. Engari, ki te wehe ki wīwī ki wāwā ngā tāngata, ka mate te iwi.
I roto i te ‘peribahasa’, he kōrero e rite ana tōna tikanga ki tō ngā whakataukī kei runga: “Bersatu kita teguh, bercerai kita runtuh”. Ko te kotahi, tahi rānei te tikanga o te kupu ‘satu’; ko te kaha, te māia, te mārō tō te kupu ‘teguh’, ā, ko te mate, urupatu tō te kupu ‘runtuh’.
Ki te kōrero te kotahitanga o te iwi, ka pīkarikari tō tātou taringa kia whakarongo ai, kia waiata ai i tēnei waiata rongonui, Ko Tūtira Mai Ngā Iwi nā Wi Huata i tito. Ka whakaohoohotia tō tātou wairua kia tapatahi, kia kotahi rā.
Kāore i tua atu i tēnā mō te rangi nei. Kia rawe tō rā.